Tango minevikust

Enamik uurijaid on seisukohal, et Argentiina tango kui tants tekkis 19. sajandi lõpuaastatel Rio de Plata jõe ümbruses asuvates linnades: nendeks on Buenos Aires, Montevideo ja Rosario. Just Buenos Airesel oli kõige rohkem eeldusi kasvada tangopealinnaks, kuna sealne elanikkond kasvas tänu immigratsioonile põhiliselt Euroopast määratu kiirusega. Äärelinnades elavaid sisserändajaid iseloomustas segu melanhoolsusest, ebakindlusest, võitlusvaimust ja uhkusest. Paljude tangouurijate arvates on nimelt sellisest tunnete kombinatsioonist alguse saanudki nii Buenos Airese kui ka tango vaim.

Alguses mängiti tangoviise põhiliselt kolme instrumendi abil: flöödi, kitarri ja viiuliga. Hiljem müütiliseks ja populaarseimaks muusikariistaks saanud lõõtspilli sarnast bandoneóni hakati tangode saateks mängima alles 20. sajandi alguses. Võib arvata, et tangol kui tantsul on olnud 3 põhilist noorus- ja küpsusperioodi. Esimese kolme etapi jooksul tantsiti äärelinna kõrtsides ja kabareedes, teise kolme jooksul kohvikutes, tantsusaalides ja teatrites. Just siis sai tango instrumentaalne pool uue tähenduse: nimelt sündis 20. sajandi esimesel poolel uus mõiste tango ajaloos: orquesta tipica criolla, spetsiaalselt tango jaoks mõeldud orkestrikoosseis, millest arenes omakorda hiljem välja orquesta tipica.

Esimene ametlik tangoplaat (Enrique Saborido/Angel Villoldo lugu “La Morocha” ) on pärit aastast 1907, esimene orkestrisalvestus pärineb aastast 1911 (“La Rosenda”, dirigent Vincente Greco).

Kõigi aegade suurim tangolaulja on kahtlemata olnud Carlos Gardel (1890-1935), kelle hääl jõudis Buenos Airesest nii Pariisi kui New Yorki ning kelle abil muutus tango universaalseks nähtuseks. Võib isegi öelda, et enne Gardeli oli tango vaid tants, mitte laul. Tema kaasaegseid 20. sajandi esimestel aastakümnetel nimetatakse “vanaks kaardiväeks” (la guardia vieja), tango kuldaeg (edad de oro või la guardia nueva) kestis aga aastatel 1920-1940. Just siis tõusid esile sellised väljapaistvad muusikud nagu Fransisco Lomuto, Fransisco Canaro, Roberto Firpo jpt, lauljad Roberto “Polaco” Goyeneche, Angel Vargas ja Edmundo Rivero. Tuntumaid orkestreid juhatasid tänaseni väga tuntud Osvaldo Pugliese, Anibal Troilo, Carlos di Sarli, Horacio Salgan jt.
Alates 1950. aastast algas traditsioonilise tango ajaloos pikem kriis, mis andis ent ruumi avangardse tango tekkimisele (tango de vanguardia), mille suurkujuks sai Astor Piazzolla (1921-1992).

Kindlasti just tänu Piazzolla uuendustele on viimastel aastakümnetel toimunud tango uussünd ning täna on tango taas üks maailma populaarseimaid tantse. Buenos Aires, Berliin ja London on tangoklubidest tulvil ning üle kogu maailma kohtuvad tangofännid MILONGADEL- spetsiaalselt tango tantsimiseks mõeldud tantsuõhtutel.
Samuti on edasi arenenud muusika: traditsioonilisema Argentiina tango kõrvale on tekkinud ka mõiste tango nuevo, mis paneb rõhku tango show elementidele, keerulistele figuuridele ja sammukombinatsioonidele, tantsu professionaalsusele. Üle maailma toimuvad tangofestivalid, kus esinevad ning võistlevad omavahel professionaalsed tango nuevot või tango de saloni viljelevad tantsupaarid, kes annavad huvilistele tunde ning osalevad tihti ka avalikel milongadel.

Vt ka Laura Talveti artiklit ajakirjas “Muusika” : http://muusika.kul.ee/arhiiv/200712/lugu11.pdf

Väike Argentiina tango sõnastik

tangoroth

Mis on MILONGA?

Hispaaniakeelsel sõnal milonga on erinevaid tähendusi:
1*Argentiinas levinud tants, tangoga sarnane ent kiirema rütmiga (2/4 taktimõõdus), rahvalikuma iseloomuga;
2*Tantsuõhtu, kus tantsitakse Argentiina tangot, tangovalssi ja milongat;
3*Argentiinas kasutatakse sõna ka tähenduses “pettus”, “pettemäng” (nt hisp k La vida es una milonga = “Elu on pettus”)

milonga21.jpg Tantsuõhtu tähenduses milongasid korraldatakse üle kogu maailma, enamasti on asukohaks mõni baar, tantsusaal või muu ruum, kuhu inimesed tulevad kokku spetsiaalselt tantsimiseks. Tantsitakse vaheldumisi tangot, milongat ja tangovalssi ning kui tegemist on väikese ruumi ja rahvarohke kohaga, jääb meestele vastutus naist kenasti juhtida, vältimaks ohtlikke olukordi…

TANDA – muusikapalade kogum, enamasti koosneb 3-5 loost, mida mängitakse tantsimiseks milongadel. Enamasti koosneb tangodest, milongadest ja valssidest.

CORTINA – lühike mitte-tangolugu (20-60 sekundit), mida mängitakse milongadel tandade vahele märgiks, et üks tanda on lõppenud. See võimaldab tantsupartneritel probleemideta (solvumata :)) minna oma kohale ning puhata või valida uus partner.

(TANGO)VALSS – 3/4 taktimõõdus muusikale kirjutatud tants, mida tantsitakse milongadel vaheldumisi tangode ja milongadega.

TANGO SALON
– tantsitakse tavaliselt rõhutatud 4/4 rütmiga tangot, näiteks Di Sarli muusikale, kasutatakse nii close embrace‘i kui open embrace‘i.

bossanova

 

 

Kus saab tantsida ?

Milongad TALLINNAS:

vaata Tango Tallinna kalendrisse

 

 

…mõned lingid väljaspool Eestis:

…RIIAS:
http://www.tangostudio.lv ja
http://www.tangoriga.lv/

…HELSINGIS:
Vt Amigos del tango kodulehekülge

…STOCKHOLMIS ja ROOTSIS TERVIKUNA:
http://www.xmarks.com/site/www.tangoportalen.com/

…IGAL POOL MAAILMAS:
Tango places all over the world
http://festivals.tango.info/
http://www.tangofestivals.net/